Ema on kindlus, ema on turvatunne.
Mäletan seda oma lapsepõlvest - kui kogu maailm oli minu vastu, siis ema oli justkui tagala, kuhu sai lõpuks alati pöörduda. See ei tähenda, et me oleksime alati hästi läbi saanud või et tülisid ei oleks olnud. See tähendab midagi sügavamat kui lihtsad igapäevased argielu nägelemised...
Kui minu esimene laps sündis, kirjutas mu vanem õde mulle: "Nüüd hakkad mõistma, kuidas sinu ema sind armastab ja kuidas sinu isa sind armastab. Kui eelnevalt lihtsalt teadsid, et nad sind armastavad, siis nüüd tunned esimest korda, milline on ema ja isa armastus sinu enda sees."...
See on üks ilusamaid asju, mida keegi mulle kunagi öelnud on. Just nii ongi! Alles siis hakkame oma ema armastusest päriselt aru saama kui me ise lapsevanemateks saame. Ning ka sellest, et meie lapsed ei saagi seda rohkem mõista kui tundena, et me oleme nende kindlus - nad ei peagi nägema meie südamevalu ja muret, meie ebakindlust või kahtlusi. Nad lihtsalt tunnevad, et nad on alati hoitud ja et meie oleme nende maailma tugisammas.
Ja kui neile kunagi lapsed sünnivad, siis avardub elu ja maailm hoopis uuel viisil ning nad hakkavad mõistma paljut, mis lapsena tundus ehk ülekohtune või jabur, aga üle kõige seda, mida tunnevad nende vastu nende vanemad!
Aitäh, minu kallis maailma parim emme, et olid ja oled selline nagu sa oled, sest tänu sinule olen mina kujunenud inimeseks, kes ma täna olen!
Kallistused südamest!
Emmega! See pilt on tehtud 7 aastat tagasi minu ülikooli lõpetamisel! Võtan seda kui märki, et peaksime tihedamini koos poseerima :)
Ja mina oma kahe ilmaimega, tänu kellele olen selle imelise ema staatuse endale saanud!
2019. aasta veebruaris pildistas meid Maris Treufeldt.
Kommentaaride lisa looja CComment