Millist akvarellpaberit valida? Millise akvarellpaberi peale võiks algaja maalida? Mis vahe on paarieurosel ja paarikümne eurosel akvarelliplokil? Sarnaseid küsimusi esitatakse mulle üsna tihti. Püüan selles postituses seletada lahti akvarellpaberite kirevat maailma ning anda nõu, kuidas selles endale sobiv paber leida.
Ajalugu, tselluloosist vs puuvillast paber
Paberivalmistamine on pika ajalooga kunst, mis sai alguse 2. sajandil Hiinas. 14. sajandiks oli Euroopas palju paberiveskeid, kus toodeti paberit peamiselt linast ja kanepist kaltsudest. 18. sajandi lõpus Inglismaal, kus hakati tekstiilitootmises kasutama suures mahus puuvilla, jõudis ka puuvill paberitootmisesse. Tööstustlikult ja suuremahuliselt hakati paberit tootma 19. sajandil, mil võeti paberi toorainena kasutusele puit. Puidust hakati keemilise töötlemise abil tootma tselluloosi (puitmassi), mida kasutatakse valdavalt paberi valmistamiseks ka tänapäeval. Tselluloosist paberi tootmine oli odavam ja efektiivsem, aga selle kvaliteet ja vastupidavus olid tunduvalt madalamad kui lina- ja puuvillakiududest paberitel. 20. sajandi jooksul arenes tselluloosipaberi kvaliteet märkimisväärselt, kuid puuvillapaber on jätkuvalt vastupidavam ning seega näiteks olulisi dokumente trükitakse siiani just puuvillapaberile.
Nürnbergi paberiveski hoonekompleks all paremal nurgas aastal 1493. Kuna paberiveskid tegid lärmi ja haisesid, siis keskaegse seaduse järgi pidid need paiknema väljaspool linnapiiri. Pilt: puulõige Nürnbergist, (Michel Wolgemut, Wilhelm Pleydenwurff)
Kui me läheme tavalisse kontoritarvete poodi ja valime sealt mõne akvarellpaberi ploki, siis on see tavaliselt just tselluloosist valmistatud paber. Ka paljud kunstipoodide soodsamad akvarellpaberid on tselluloosipaberid ning õigustavad end hästi. Oluline oleks vaadata, et peal oleks märgitud "happevaba" - see garanteerib, et paber ei muudaks ajas värvi ega kahjustaks maali või joonistust.
Kui aga küsida mõnelt akvarellikunstnikult, millise paberi peale ta kõige rohkem maalida armastab, on tõenäoliselt vastuseks "100% puuvillapaberi peale". Puuvillakiududest paberi kiud on pikad ja paber on palju vastupidavam nii ajale (tuhmumine, värvi muutused) kui ka jõulisemale käsitlemisele (kraapimine, pesemine, korduv niisutamine). Puuvillane paber suudab imada tohutult palju vett (mõtle puuvillase voodiline peale) ning seega püsib kauem niiskena. See aga annab võimaluse oma akvarellmaalil kauem kauneid sulatusi teha, ühtlasemat maalilist tulemust saavutada. Samuti võimaldab 100% puuvillapaber töös paremini parandusi teha - värvi maha pesta ja uuesti katta, ilma et paberi pind kannatada saaks või sootuks katki läheks. Puuvillapaberi miinuseks on selle hind - need on kallid. Kui akvarellmaalimine on südamelähedane, siis võimalusel soovitan proovida head puuvillapaberit kasvõi "pühapäevapaberina" või lasta endale näiteks sünnipäevaks kinkida :)
Kunstipoodides on ka saadaval kombineeritud pabereid - näiteks 50% puuvilla sisaldusega paber, mis on soodsam kui 100% puuvillast paber, aga tal on siiski paremad omadused kui ainult tselluloosist tehtud paberil.
Paberi tekstuur
Kuumpressitud (hot pressed) paber on sile paber - see on pressitud kuumade rullikute vahel tootmisprotsessi jooksul. See on hea paber kui sulle meeldib detailirohke ja täpne maalimine või joonistamine. Minule meeldib kuumpressitud paberit kasutada enda tindijoonistuse ja akvarelli illustratsioonide jaoks, sest tindipliiats jookseb sellise siidise paberi peal eriti sujuvalt. Kuumpressitud paber imab aga vähem vett kui teiste tekstuuridega paberid, seega peab olema tähelepanelik, sest kihid kuivavad kiiremini ja paranduste tegemine on raskem. Sulatused aga jäävad imeilusad ja pehmed.
Külmpressitud (cold pressed) paber on krobeline paber ehk keskmise korniga paber - see on pressitud külmade rullikute vahel ja seega tekstuur pole täiesti kokku surutud. Külmpressitud paber on kõige populaarsem ja pigem traditsiooniline akvarellipaber. Krobelisuste ehk kornide vahele kogunevad värviloigukesed ja seega jääb tulemus vabam ja voolavam kui kuumpressi paberiga. Samuti imab külmpressitud paber enamasti rohkem vett ning andestab igasuguseid vigu ja parandusi paremini. Ka sellele paberile saab üsna detailseid maale ja joonistusi teha, aga neile jääb selline iseloomulik tekstuuri muster.
Kare (rough) paber ehk jämeda korniga paber on kõige krobelisem - see on pressitud tekstuursete vildilehtede vahel. Sellel paberil tulevad hästi esile akvarellvärvide granuleeruvad efektid ja karedale paberile sobivad pigem jõuline, väljendusrikas maalimine. Sellel paberil ei ole mõistlik väga peent ja detailirohket tööd teha, aga värvikad ja voolavad akvarellmaalid jäävad sellel väga värsked ja elavad.
Vasakult: illustratsioon kuumpressitud paberil Arches, külmpressitud akvarellpaberi plokk Arches, akvarell külmpressitud paberil Arches
Paberi viimistlusained
Me soovime, et akvarellpaber oleks imav, aga mitte nii imav, et see imaks värvid nii endasse, et jätab need tuhmiks. Viimistlusainega töötlemine teeb paberi natuke veekindlaks, nii et värv ei imendu täielikult paberisse, vaid jääb osaliselt paberi pinnale. Et seda saavutada, kasutatakse akvarellpaberitel erinevaid viimistlusaineid, nagu zelatiin, tärklis või sünteetilised immutusvahendid. Kasutatakse sisemist või välimist immutamist - sisemise puhul lisatakse lisaaine vee ja kiudude segusse enne paberi valmistamist, välimise viimistluse puhul kastetakse valmis paberid nt zelatiinivanni. On ka pabereid, mis on nii sisemiselt kui väliselt immutatud.
Rohkem immutatud paberid taluvad jõulisemat maalimist, pesemist, kraapimist. Vähem immutatud paberid imavad värvi lihtsamalt sisse ja sobivad suurepäraselt läbipaistvate kihtide üksteise peale maalimiseks.
Immutusvahendite puhul tasuks tähele panna ka seda, et zelatiiniga immutatud paberid sisaldavad loomseid saaduseid. Allpool toon välja ka ühe tabeli, kus on need kenasti ära märgitud.
Akvarelliplokk, lahtine paber, rullis paber
Lisaks kõigele eelnevale on akvarellpabereid saada nii lahtiste lehtedega plokis, liimitud servadega plokis, lahtiste paberitena, visandiraamatutena, suurtes rullides. Millist siis valida? Õige vastus on muidugi, et vali vastavalt enda vajadusele ja eelistusele.
Akvarellploki eelis on see, et kõik paberid on ühesuurused ja standardmõõdus. Kui valida akvarelliplokki endale maalimiseks, siis minule meeldivad liimitud servadega plokid - sel juhul on paber juba fikseeritud ja ei pea end vaevama paberi venitamise või lokkimisega. Liimitud servadega plokil on ühes servas väike ava, kuhu saad pärast maali kuivamist joonlaua või muu teravama eseme vahele panna ja paberi lahti "lõigata". Ole sellega ettevaatlik, et paberit ei rebiks või et sinu ese järgmisele lehele värvi ei annaks.
Akvarellpaberi ostmine suurte lahtiste paberitena on tavaliselt soodsam kui plokis ostmine. Siis peab lihtsalt ise paberi endale mõõtu lõikama ja vajadusel maalimise jaoks fikseerima. Suure paberi eelis on ka suuremate maalide maalimine :)
Mõnedes meie kaubanduses saada olevates visandiraamatutes on akvarellpaber! See on suurepärane kui sul on soov võtta väike karp akvarelle kaasa ja näiteks reisil või linnas või hoopis kuskil looduskaunis kohas natuke maalida. Tavalised visandiraamatud on liiga õhukese paberiga, et sinna mõnusalt akvarellidega maalida.
Häid akvarellpabereid saab osta ka suures rullis. Kui oled kunstnik (või väga aktiivne harrastaja :)), kellel kulub akvarellpaberit palju, siis rullis ostmine võib olla mõistlik. Esialgne väljaminek on suur, aga koguhind tuleb soodsam kui osta paberit ploki või lehtedena. Lisaks on rullis akvarellpaberi eeliseks see, et saab teha päris suuri maale - minul on kasutusel paberirull, mis oli ostes 1.13x9.14 meetrit.
Tean, et müüakse ka akvarellmaalimiseks sobivat lõuendit - seda ma ei ole oma silmaga veel näinud, aga välismaa poodidest peaks täitsa saada olema. Leidsin ka Eestist ühe e-poe, kus see on müügil. Kuna ma pole ise seda katsetanud, siis ootaksin huviga kommentaare, kui sina oled! Kas see vajab ka klaasiga raami, nagu tavaline akvarellpaber, seda ma hetkel öelda ei oska.
Vasakult: liimitud servadega akvarelliplokid, Hundu suurest rullist võetud paberil pooliku maaliga, akvarell Hahnemühle visandiraamatus, tselluloosipaberiga akvarelli ja mix media plokid
Kokkuvõte
Akvarellpaberite maailm on kirju ja selleks, et erinevatest paberitest ja nende omadustest aru saada, on kõige parem neid ise katsetada. Kui rahakott võimaldab, võiks näiteks prooviks osta mõned lahtised lehed erinevaid akvarellipabereid ning neile paberi firma, materjal, tekstuur ja viimistlustase peale kirjutada. Siis saab teha mõned ägedad proovitööd ja saadki enda jaoks teada, kuidas ja mis sulle maalimisel meeldib. Edasi võid juba osta näiteks terve ploki oma lemmikpaberit.
Kui nii palju huvi või võimalust ei ole, siis üldiselt on kunstipoodides müüdavad paberid kõik täitsa hästi kasutatavad. Tuntud firmade paberid, nagu Canson, Arches, Saunders Waterford, Fabriano, Hahnemühle on suurepärased, olenemata sellest, kas need on puuvillast või tselluloosist.
Seda artiklit kirjutades leidsin ka suurepärase võrdlustabeli erinevatest tuntud akvarellpaberitest, vaata seda SIIT.
Kas sul on oma lemmikpaber? Milliseid akvarellpabereid oled proovinud? Kas sul on sellel teemal veel mõtteid või ideid? Jaga julgesti kommentaarides!
Minu erinevatele paberitele tehtud akvarellmaalid ja joonistused leiad SIIT.
Mõned paberid meie kaubandusest
100% puuvillased paberid:
Arches lahtised paberid, Arches liimitud servadega plokid
50% puuvillaga paber:
Tselluloosist paberid:
Canson Imagine Mix Media joonistusplokid
Viited:
Paberite võrdlustabel: https://www.jacksonsart.com/blog/wp-content/uploads/2021/04/Jacksons_58-59-scaled.jpg
Puuvillapaberi müüdist: https://cool.culturalheritage.org/byorg/abbey/ap/ap05/ap05-5/ap05-503.html
Tselluloosi- ja paberitööstusest: https://et.wikipedia.org/wiki/Tselluloosi-_ja_paberit%C3%B6%C3%B6stus
Paberi ajaloost: https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_paper
Akvarellpaberitest: https://www.jacksonsart.com/blog/2021/04/15/a-guide-to-watercolour-paper/
Kommentaaride lisa looja CComment