Tänapäeval on kodukujunduses seinte kaunistamiseks ja muidugi ka kunstnikul eneseväljenduseks võimalusi tohutult palju - postrid, plakatid, lõuendil maalid ja fotod, graafika, õlimaal, akrüülmaal, akvarellmaal, joonistus jne. Olen nii kunstikoolis õppides kui ka hiljem kunstnikutöös kasutanud mitmeid tehnikaid.
Umbes 15 aastat tagasi tellimustöödega alustades olid minu põhitehnikateks õlimaal ja hariliku pliiatsi joonistus. Pliiatsiga joonistamine oli kättesaadav ja minu jaoks oli põnev "mustvalge" erinevate heletumedustega mängides ruumilist pilti luua. Õlivärvidega maalimine aga tundus miski, milleni iga tõeline kunstnik jõudma peaks - püsiv ja väärikas - seega tasus varakult harjutama hakata. Jagan selles artiklis oma teekonda akvarellideni ning tutvustan ka akvarellpabereid ja -värve, mida nüüdseks kasutan.
Lilled. Üks esimesi (kui mitte kõige esimene) õlimaale. 2006
Pliiatsijoonistus ilmselt aastast 2005
Sügis. Guaššmaal, 2007. Pärnus Kunstide Maja kunstistuudios
Pliiatsijoonistus aastast 2008
Esimene sügavam kokkupuude akvarellidega Kõrgemas Kunstikoolis Pallas
Kõrgem Kunstikool Pallases (toona Tartu Kõrgem Kunstikool) maaliosakonnas õppides algas esimene kursus akvarellmaaliga. Ja see oli keeruline! Oli küll põnev kiht-kihilt maalida ja värve sulatada, kuid hea lõpptulemuse saavutamine ei olnud üldse nii lihtne kui katvate õlivärvidega. Akvarellis oli oluline juba alguses ette planeerida, kuhu tulevad kõige heledamad valgused... Enamasti jäid kõik eelmised kihid pealmise alt läbi kumama... Kattevärvidega võis lihtsalt sassi läinud kohale uue paksu kihi peale panna, kuid akvarellmaalis selline lahendus ei toimi.
Natüürmort kannuga. Akvarellmaal, 2008. Maaliosakonna 1. kursus
Natüürmort puuviljade ja pudelitega. Akvarellmaal, 2008. Maaliosakonna 1. kursus
Daam kübaraga. Akvarell, 2008. Maaliosakonna 1. kursus
Akvarellidest eemaldumine ja taaskohtumine
Kuna me liikusime akvarellidelt edasi akrüül- ja õlivärvide juurde, siis tookord jäigi akvarelltehnika minu jaoks soiku. Õppisin, harjutasin ja viimistlesin peamiselt oma õlimaalioskusi ja -teadmisi. Pöördepunkt ja akvarellmaali taasavastamine toimus alles paar aastat peale kunstikooli lõpetamist, 2014. aasta kevadel, kui sattusin koos kursaõe Liisi Taniga meie endisesse kooli Leedu akvarellikunstniku Eugenijus Nalevaika koolitusele. Tema avas minu jaoks akvarelli maagilise olemuse koos tehniliste õpetustega, mis tegid selle maalitehnika palju arusaadavamaks ja ühtlasi paeluvamaks. Näha tõelise professionaali akvarellmaale ja nende sündimist oli silmiavav ja inspireeriv.
Eugenijus Nalevaika töötoas minu tehtud akvarellimaastik. 2014
Lahendus endale sobiva maalimisstiili leidmisele
Pärast seda koolitust hakkasingi akvarellmaaliga süvitsi tegelema. Tegelikult oli see sündmus ka vastuseks küsimusele, millele olin juba mõnda aega lahendust otsinud. Nimelt tegeldes oma keha ja vaimu puhtusega, arendades iseenda ja looduse harmoonilist koostoimimist, püüdsin leida maalistiili, mis oleks puhas ja ohutu minule endale ning ka võimalikult loodussõbralik. Akvarellidega maalimine on just seda - ilma mürgiste aurudeta ja lõhnatu. Ühtlasi on see lihtne ja kättesaadav lahendus - heade akvarellpaberite ostmine ja hoiustamine on tunduvalt mugavam kui lõuendiraamide tellimine ja paigutamine.
Pärast Eugenius Nalevaika töötuba osalesin päris mitmel noorte akvarellistide näitusel Võrus ning sama ettevõtmisega seoses käisin veel 2015. aasta kevadel Norra akvarellikunstniku Karen Keane'i koolitusel, mis oli samuti silmiavav - eriti tehniliste nippide ja võimaluste poolest. Tegelikult tunnen, et akvarellimaailmas jagub õppimisruumi terveks eluks. Loodan kindlasti veel mitmel pool end selles edasi arendada.
Tootemloom - elevant. Akvarell noorte akvarellistide näitusele Võrus. 2014
Tootemloom - hirv. Akvarell noorte akvarellistide näitusele Võrus. 2014
Tootemloom - lõvi. Akvarell noorte akvarellistide näitusele Võrus. 2014
Mälestus mägedest. Akvarell noorte akvarellistide näitusele Võrus. 2014
Imeline maalitehnika
Akvarellmaal on imeline maalitehnika. Akvarelli saab luua paljude kihtide ning ülima detailsusega või hoopis äärmiselt vabalt ja voolavalt. Minu loodusest inspireeritud maalidega sobib akvarelli valgusega mängimine ja läbikumavad toonid kui valatult. Ma kombineerin enda maalides erinevaid akvarellitehnikaid ning lisan vahel detaile ka tindijoonistusega.
Akvarellidega maalimisel mängib erilist rolli valgus ja paberi enda toon. Kihtide lisamisel lisan justkui uusi värvilise valguse kihte, mis helendavad ning üksteisest läbi kumavad ja koos mängima hakkavad. Hea tulemuse jaoks on vaja ka üksjagu kannatlikkust, sest näiteks kiht-kihilt maalimisel on oluline lasta eelmisel kihil täielikult ära kuivada. Samas mõne teise tehnika jaoks on tarvis värvil just õiges mahus taheneda, kuid mitte päris ära kuivada. Kogu akvarelliprotsess on tegelikult üks katsetamise mäng ning see muutub palju nauditavamaks, kui lasta lahti ootustest, milline valmis maal välja peaks nägema. Akvarell hakkab maalimise ja kuivamise jooksul enda elu elama ning see on kunstniku jaoks ääretult põnev ja ettearvamatu koostöö maali endaga.
Raamimine
Muidugi on igal heal asjal ka raskemad aspektid. Kui puitraamil õli- või akrüülmaali saab põhimõtteliselt niisama seinale riputada, ilma et sellega midagi suurt juhtuks, siis akvarellmaaliga seda teha ei saa. Akvarell vajab korralikku klaasiga raami, mis kaitseks paberit ja värvipigmente tolmu, päikese ja niiskuse eest. Õnneks seda ei pea ma ise tegema :) Kasutan ja olen väga rahul Raamikoja teenusega Tartus - neil on suur valik raamiliiste, töö on suurepärane ning on võimalus kasutada UV-kaitsega galeriikvaliteediga klaasi. Maali ostmisel või tellimisel pakun alati ka varianti, et lasen pildi ise ära raamida - seega ei pea klient oma maali vormistamise ja kaunina säilimise pärast muretsema.
Raamitud akvarellmaal "Rebasekutsikas" intejööris. 2019
Akvarellpaberite valikus orienteerumine
Üks asjaolu, mis minu jaoks akvarellide maailma muutis, oli tõeliselt hea paberi peale maalimine! Siis ma sain aru, et akvarellmaali saab tõepoolest väga märjalt maalida või hoopis vahepeal pesta ja siis edasi töötada, ilma et paber katki läheks või läbi liguneks.
Kunstipoodides on akvarellpaberite valik muidugi tohutu ning eks igaühel on enda eelistused, kuid jagan siin mõnda enda lemmikut. Need on paberid, mille peale igapäevaselt oma tellimustöid ja originaalmaale maalin.
Kuna kasutan erinevaid akvarellitehnikaid läbisegi, siis eelistan paberit, mis on piisavalt paks, et ujutamist taluda. Samas, kuna enamik minu enamus minu maalidest saavad ka tindijoonistuse näol täiendust, siis meeldivad mulle siledad paberid - tindipliiatsiga on neile tunduvalt mõnusam joonistada ning tulemus jääb puhtam. Samuti on minu arvates sulatused siledal paberil veel kaunimad kuni krobelisel, kuigi nõuavad natuke rohkem tööd, sest ka vead ja imelikud kuivamised jäävad siledal pinnal paremini näha.
Minu vaieldamatu lemmikpaber on Arches - 300 g/m2 akvarellpaber. Arches on 100% puuvilla baasil valmistatud tippkvaliteediga paber. See paber on väga vastupidav ning mahutab tohutult palju vett. Arches paberi tootmisel kasutatakse ainulaadset želatiiniga massis liimitamise meetodit, mis teeb värvide sulatamise eriti voolavaks ning toonid erksaks. Ühtlasi talub ta ka hästi kraapimist. Kui Sul on vähegi võimalik, siis soovitan kasvõi korra Archese peale akvarellidega maalimist proovida!
Maalimine Arches'e 300 g/m2 paberile. Imelised sulatused vastupidaval paberil!
Teine huvitav valik on Canson - Imagine - 200 g/m2 paber. See on siidise tekstuuriga ning akvarellisulatused tulevad sellel paberil ülimalt kaunid ja voolavad. Ma ei kasuta seda nii palju kui Archest, kuna 200g/m2 paber paraku ei talu nii palju ujutamist kui mina seda tahaks ning kipub (vähemalt minul - võib-olla on Sul mulle soovitusi paremaks kasutamiseks) lokkima. Samas kuna see on mix media paber, siis on sellel eriti mõnus kasutada segatehnikat ja tindijoonistuse toonimist.
Kui Archest parasjagu saada ei ole või soovin natuke soodsamat lahendust, siis on minu valikud Canson - Heritage - 300 g/m2 akvarellpaber või Canson - Montval - 300 g/m2 akvarellpaber , mis on samuti kõrge kvaliteediga paberid. Canson - Heritage on 100% puuvillapaber, Montval'i kohta ei ole seda öeldnud, nii et tõenäoliselt mitte (kui tead täpsemalt, võid mulle teada anda).
Akvarellvärvide valimine
Teine küsimus, mida kindlasti paljud alustajad küsivad, on: "Milliseid akvarellvärve osta?". Kas nööbid või tuubid? Mis firma? Mis vahe neil on?
Maaliosakonnas õppides ostsin ma endale suure karbi Sankt-Peterburg akvarellvärve. Need on siis need tahked nööbikesed. Kasutasin seda sama karpi edukalt umbes 10 aastat. Vahepeal ostsin sinna nööpe juurde ja vahetasin mõned välja. Ütleksin, et need on oma hinna ja kvaliteedi suhtelt suurepärased.
Sankt-Peterburg'i päevi näinud akvarellikarp ja Cotman tuubivärvid koos "Mina magan - pruunkaru" illustratsiooniga. 2017
Kui käisin professionaalsete akvarellistide töötubades, siis sain katsetada ka tuubis olevaid akvarellvärve. Nende eelis on see, et neid ei pea enne maalima hakkamist sulatama ning kui maalid suuri pilte, siis saad paletile pigistada kohe suurema koguse. Nööbivärvi ei saa pintsliga nii palju kätte, et suurte pindade jaoks palju pigmenti kasutada saaks.
Nii jõudsid minu värvivalikusse ka tuubivärvid. Esialgu Winsor&Newton'i Cotman tuubivärvid. Need on student quality ehk nii-öelda õpilase kvaliteediga - väga head alustamiseks!
2020. aasta alguses kui alustasin taas ühte suuremat illustreerimisprojekti, otsustasin endale lubada uued akvarellvärvid. Nendeks osutusid Prantsuse brändi Sennelier tahkete akvarellide karp ning mõned Sennelier'i tuubivärvid lisaks. Sennelier toodab väga kõrge kvaliteediga värve, mille teeb eriliseks see, et nendes kasutatakse nii säilitusaine kui ka lisandina mett. Mesi teeb värvid uskumatult säravaks ja pehmeks ning kauakasutatavateks. Lisasin Sennelier' karpi ka paar Winsor&Newton'i professional sarja nööpi, mille kvaliteet on samuti suurepärane.
Student quality värvid teeb soodsamaks see, et seal kasutatakse lisaks traditsioonilistele pigmentidele ka sünteetilisi värve, mis asendavad mõndasid haruldasemaid ja kallimaid pigmente.
Kõige uuem täiendus minu akvarellvärvide kollektsiooni on aga Coliro sädelevad akvarellvärvid, mida kasutan peamiselt väepiltidele sära lisamiseks. Neid on saada üllatavalt paljudes eri toonides ning seni on sädelevate akvarellidega maalimine olnud põnev katsetamine!
Minu uus Sennelier värvide karp koos Sennelier ja W&N Cotman tuubivärvidega segamisalusel. 2020
Selline oli minu teekond akvarellide maagilisse maailma. Loodan, et oli natuke põnev piiluda teise inimese arenguteekonda ning näha vanemaid maale. Samuti võiks mu soovitused akvarellpaberite ja -värvide osas anda suuna kätte kui oled just seda teekonda alustamas.
Kuna rääkisin sellest, mis parasjagu oluline tundus, aga iga inimese mõtted ja kogemused on erinevad, siis ootan suurima heameelega ka lisaküsimusi ja -kommentaare teemaga seoses või hoopis millestki muust.
Kirjuta siia alla kommentaar ja vastan Sulle kindlasti!
Vaata ka minu hetkel saada olevaid akvarellmaale ja illustratsioone SIIT.
Kommentaaride lisa looja CComment